ILEQQOREQQUSAT / VEDTÆGTER
Aqqa, najugaa, siunertai
§ 1. Peqatigiffik ateqarpoq: Kalaallit Atuakkiortut (K.A.) Nuummi najugaqarpoq.
§ 2. Siunertai: Kalaallit atuakkiortut, taalliortut aamma kalaallisuumut
nutserisartut kikkulluunniit piginneqqaartussaanermik inatsisitigut
illersugaasut tapersersussallugit pisinnaatitaaffiisigullu illersussallugit.
Imm. 2. Ilaasortat soqutigisaat pisariaqartitaallu assigiinngitsut
isumagissavai.
Imm. 3. Atuakkiortut, taalliortut kalaallisuumullu nutserisartut sulinerat
oqilisaanniarlugu aningaasaateqarfimmik pilersitsissalluni.
§ 3. Peqatigiiffik eqqumiitsuliortut peqatigiiffiinik allanik peqateqarluni
kattuffiliorniarnermut peqataasinnaavoq peqatigiiffittut atuunnini atuinnarlugu
eqqumiitsuliortut kattuttut iluanni ilaasortaalluni.
Imm. 2. Kattuffiup iluani suleqatigiinnermut isumaqatigiissutissamik
siulersuisunit atsiorneqartussamik isumaqatigiittoqassaaq.
Imm. 3. Peqatigiiffik kattuffimmit aniniarsinnaavoq ataatsimeersuarnermi
aalajangiinikkut.
Imm. 4. Kattuffiup sulinerani immikkut naaggaarsinnaanermik peqatigiiffik
pisinnaatitaassaaq (vetoret).
§ 4. Ilaasortanngorsinnaaneq: Kalaaleq atuakkiortoq taalliortorluunniit
imaluunniit atuakkianik taallianillu kalaallisuunngortitsilluni nutserisartoq
kinaluunniit allakkatigut qinnuteqarluni Kalaallit Atuakkiortut
peqatigiiffiannut ilaasortanngorniarsinnaavoq.
Imm. 2. Kalaallit atuakkiortut nunani allani nunassissimasut
ilaasortanngorniarsinnaapputtaaq.
Imm. 3. Siulersuisut
aalajangiisinnaatitaapput ilaasortanngorniaq akuerineqassanersoq
itigartitaassanersorluunniit.
Imm. 4. Ilaasortanngorniaq siulersuisunit itigartitaasimaguni peqatigiiffiup
ilaasortaasa ataatsimeersuarnissaanni unnerlussinnaatitaavoq,
ataatsimeersuartullu aalajangiinerat atortussaassaaq.
Imm. 5. Kinaluunniit atuakkiortut peqatigiiffeqarnerannik soqutiginnittoq
atuakkiortuunngitsorli taalliortuunani nutserisartuunanilu peqatigiiffimmut
tapersersuisutut ilaasortanngorniarsinnaavoq.
Imm. 6. Tapersersuisutut ilaasortat ataatsimeersuarnermi najuussinnaapput
taasisinnaatitaanatik, siulersuisunullu qinersinermi peqataasinnaanatik.
Imm. 7. Tapersersuisutut ilaasortat akiliutissaat peqatigiiffiup
ataatsimeersuarnerani
aalajangerneqartassaaq.
§ 5. Ilaasortat soraarniat ulloq nalunaarfitsik eqqorlugu soraarsinnaapput.
§ 6. Ilaasortaq peqatigiiffiup isumaqatiginnissutaanik
ileqqoreqqusaanilluunniit imaluunniit ataatsimeersuartut aalajangigaannik
unioqqutitsisoq soraarsitaasinnaavoq.
Imm. 2. Soraarsitsinissamik siunnersuut allaganngorlugu siulersuisut ataatsimeersuartunut
saqqummiutissavaat taakkununnga aalajangiiffigisassanngorlugu.
Imm. 3. Soraarsitaasimasoq ilaasortanngoqqissinnaanngortutut siulersuisut
isumaqarfigilerunikku tamanna allaganngorlugu ataatsimeersuartunut
saqqummiutissavaat aalajangiiffigisassanngorlugu.
§ 7. Ataqqinaammik ilaasortanngortitsineqarsinnaavoq, tamatumunnga siunnersuut
ataatsimeersuartut ikinnerpaamik 3/4-iisa akuerippassuk.
Imm. 2. Ataqqinaammik ilaasortat taasisinnaatitaapput
qinigaasinnaatitaallutillu, peqatigiiffimmulli akiliuteqartitaassanatik.
Ataqqinaammik ilaasortat soraarniarsinnaapput soraarsitaasinnaallutillu (tak. § 5 aamma § 6).
§ 8. Peqatigiiffimmut ilaasortatut ukiumut akiliutissaq ataatsimeersuarnermi
aalajangerneqartassaaq.
Imm. 2. Ilaasortaq akiliineq ajorpat qanoq pineqarnissaa siulersuisut
aalajangersinnaavaat.
Imm. 3. Ukiumut akiliutip affaa peqatigiiffiup aningaasaateqarfianut
nakkartinneqartassaaq.
Imm. 4. Ilaasortat aningaasanik amikkisaartut ilaannakumik akiliuteqarnissaat
imaluunniit akiliuteqarunnaarallarnissaat siulersuisut matoqqasumik
ataatsimiinnerminni aalajangersinnaavaat.
§ 9. Peqatigiiffiup aaqqissugaanera: Kalaallit Atuakkiortut peqatigiiffiata
sannaa imaappoq: A: Ataatsimeersuartarneq peqatigiiffimmi tamanut qullersaavoq.
B: Siulersuisut peqatigiiffiup sulineranut pisortaapput, tassaallutik
siulittaasoq siulersuisooqataalu sisamat.
C: Ataatsimeersuartut siulersuisulluunniit immikkut ataatsimiititalianik
pilersitsisinnaapput.
Imm. 2. Ataatsimeersuarnermi, siulersuisuni immikkulluunniit ataatsimiititaliani
amerlanerit piumasaat atorneqartassaaq. Taasinerit naligiippata
taaseqqinneqassaaq, taasinerit naliqeeqqippata siulittaasup taasinera
aalajangiisuussaaq.
Imm. 3. Allatut iliornissaq aalajangerneqarpoq ileqqoreqqusami uani § 20-mi
aamma 21-mi.
§ 10. Ataatsimeersuarneq ukiut pingasukkuutaartumik pisassaaq.
Imm. 2. Ataatsimeersuarnissaq qaammatit marluk sioqqullugu ilaasortanut tamanut
allakkatigut nalunaarutigineqartassaaq, imarisassai ilanngullugit makkuusut:
l. siulittaasup nalunaarutaa
2. naatsorsuutinut tunngasut
3. ilaasortat akiliutaata angissusilerneqarnissaa
4. siulersuisut ilaasortalluunniit siunnersuutaat
5. qinigassanngortinniakkat qinersinerlu
6. kukkunersiuisumik naalagaaffimmit akuerisamik toqqaaneq
7. tamalaat.
Imm. 3. siulittaasup nalunaarutaa, naatsorsuutit ukiumullu tullermut
naatsorsuusiat ataatsimiinneq aallartitsinnagu agguaanneqartassapput.
Imm. 4. Siulittaasup nalunaarunni ataatsimeersuarnermi ilassuteqartissinnaavaa
nalunaarut akuersissutigineqalersinnagu.
§ 11. Ataatsimeersuarnermi aalajangiiffigisassatut siunnersuutiginiakkat
ataatsimeersuarnissaq kingusinnerpaamik sapaatit-akunnerinik marlunnik
sioqqullugu siulersuisunut allaganngorlugit nalunaarutigineqartassapput.
Imm. 2. Qinigassanngortinniakkat aqqi allareerluni siulersuisunut
tunniunneqassapput kingusinnerpaamik ullormi ataatsimeersuarfiusussami
nalunaaqutaq piffissaq nallertinnagu.
Qinigassanngortinniakkat akuersitinneqareersimassapput.
§ 12. Immikkut ataatsimeersuartitsineqarsinnaavoq ilaasortat ikinnerpaamik affaasa
allakkatigut piumasarigaangassuk. Piumasarinninneq nammineq atsiornikkut
pisassaaq.
Imm. 2. Immikkut ataatsimeersuarnermi oqaluuseritinniakkat
aalajangiiffigisassatut naatsorsuunneqartut allaganngorlugit siulersuisunut
nassiunneqartassapput, ataatsimeersuaatigineqartassappullu tiguneqarneranniit
kingusinnerpaamik qaammatit arfinillit qaangiutsinnagit.
§ 13. Ataatsimeersuarnermik ingerlatsisussaq (dirigent) peqatigiiffimmi
ilaasortaasinnaavoq. Siulersuisut dirigentissamik toqqaasinnaatitaapput.
Imm. 2. Ataatsimeersuarnermi taasineq nappaanikkut pisassaaq. Allalluni
taasisoqarsinnaavoq ilaasortat najuuttut akornanni ikinnerpaamik tallimat
piumasarippassuk.
§ 14. Saqqummiunniakkat allat oqaluuserisassanut ilanngunneqarsimanngitsut "tamalaat"-ut oqaluuserineqarsinnaapput, taasissutigalugilli aalajangiiffigineqarsinnaanatik.
§ 15. Siulersuisut: Siulersuisussat tallimaasut ileqquusumik
ataatsimeersuarnermi qinigaasassapput tulliani ataatsimeersuarnissamut
atasussat, qinigassanngorteqqissimagunillu qinigaaqqissinnaallutik.
Imm. 2. Piffissamili tassani tunuartoqassappat siulersuisut kingoraartissaanik
toqqaasassapput. Amerlaqatigiinnik taaneqartut makitsinikkut
aalajangiiffigineqartassapput.
Imm. 3. Siulittaasoq ataatsimeersuartut immikkut qinertassavaat.
Imm. 4. Qinigassanngortinniakkat aqqi allallugit siulersuisunut
tunniunneqartassapput kingusinnerpaamik ataatsimeersuarfiusussami nalunaaqutaq
piffissaq nallertinnagu (tak. § 11 imm.2).
§ 16. Siulittaasunngortoq siulersuisunngortullu ataatsimeersuarnerup kingornatigut
erniinnaq siullermeerlutik ataatsimiittassapput siulittaasup tullissaanik,
aningaaserisussamik allatsissamillu toqqaasussaallutik. Siulersuisut sinneri
pisariaqartinneqarpat aalajangersimasumik suliassinneqarsinnaapput.
Imm. 2. Siulersuisut aalajangiisinnaassuseqarput siulittaasoq tullialuunniit,
kiisalu siulersuisooqataasut ilaat ikinnerpaamik marluk najuukkaangata.
Imm. 3. Siulersuisooqataasoq kinaluunniit siulersuisut ataatsimiinnissaannik
piumasaqarsinnaavoq, patsisigisani erseqqissumik allakkatigut siulittaasumut
nalunaarutigalugu (-git).
Imm. 4. Siulersuisut suleriaasissartik ataatsimiinnerminnilu periusissatik
namminneerlutik aalajangersassavaat.
§ 17. Isumaqatiginninniartarneq: Peqatigiiffik sinnerlugu isumaqatiginninniartussaatitaapput siulittaasoq (taannalu pisinnaatinnagu tullia), aningaaserisoq siulersuisullu ilaat ataaseq. Taakku pisariaqartikkunikku siunnersortissarsiorsinnaatitaapput.
§ 18. Peqatigiiffik sinnerlugu atsiortussaatitaapput siulittaasoq (taanna
pisinnaatinnagu tullia),
siulersuisullu ilaat ataaseq. Peqatigiiffilli aningaasanik amerlasuunik
nalilinnik pisiniarpat, imaluunniit sallunaveeqqusiiniarpat
tunisaqarniarpalluunniit, siulersuisut tamakkerlutik atsiorsinnaatitaapput,
atsiuinissanut tamakkununnga tamanut tamatigut tunngaviusassaaq
ataatsimeersuartut akuersissutiginnissimanerat.
Imm. 2. KA-p aningaasaqarnera ingerlanneqarneralu siulersuisut akisussaaffigaat, malittarisassani aalajangersakkat najoqqutaralugit. Siulersuisulli pisinnaatitaapput, atsiukkamik isumaqatigiissuteqarneq najoqqutaralugu, peqatigiiffiup avataaneersumik 'aningaasaqarnikkut aqutsilluni sullissisussaanik' isumaqatigiissuteqarnissaminnut. Siulersuisut nammineq aalajangertassavaat suliffeqarfik sorleq aningaasaqarnikkut aqutsisussatut isumaqatigiissuteqarfiginiarnerlugu".
§ 19. Naatsorsuutit: Ukioq naatsorsuiffik tassaavoq januaarip aallaqqaataaniit
decembarip ulluisa 3l-annut.
Imm. 2. Peqatigiiffiup naatsorsuutai kukkunersiuisumit naalagaaffimmit
akuerisamit kukkunersiorneqartarput.
§ 20. Ileqqoreqqusani allannguutissat: Peqatigiiffiup ileqqoreqqusaani allannguutissatut siunnersuutit akuersissutigineqartassapput ataatsimeersuarnermi najuuttut ikinnerpaamik ?-iisa taasinikkut tapersersorpatigik.
§ 21. Peqatigiiffik atorunnaarsitaassappat: Peqatigiiffik atorunnaarsinnaassaaq
ilaasortat taasisinnaatitaasut tamakkerlutik ikinnerpaamik 3/4-iisa
akuersissutigippassuk allalluni taasinikkut.
Imm. 2. Ilanngullugu taamatut aalajangissavaat peqatigiiffiup aningaasaataasa
qanoq pineqarnissaat.
__________________________________________________________
Ileqqoreqqusat makku aalajangersarneqarput Sisimiuni Knud Rasmussenip Højskoleani peqatigiiffiup ataatsimiititsinerani 1. juuli 1976-imi.
Ileqqoreqqusat ilassuteqartinneqarput 1982-imi Sisimiuni ataatsimeersuarnermi ulloq 6. august 1982. § 20 tunngaviuvoq.
Ileqqoreqqusat § l3-iat imm. 1. allanngortinneqarpoq 1984-imi Nuummi ataatsimeersuarnermi ullormi juulip arfernani.
Peqatigiiffiup ileqqoreqqusai makku allaasitaasumut nuullugit oqaasertaali allanngortinnagit allaqqinneqarput Nuummi marsip qulaaluaani 1990-imi.
Ileqqoreqqusani § 4, imm. 3 peerneqarpoq immikkoortullu tulliuttut normui aaqqinneqarlutik. Sisimiuni Knud Rasmussenip Højskoleani peqatigiiffiup ataatsimeersuarnerani ulluni 9. - 10. august 1990-imi ingerlanneqartumi.
Ileqqoreqqusani § 2, § 4 aamma § 11 allanngortinneqarput, Nuummi ataatsimeersuarnermi ullormi oktobarip ulluisa aappaanni 1993-imi.
Ileqqoreqqusani § 10, imm.l aamma 2 allanngortinneqarput, Nuummi ataatsimeersuarnermi ullormi oktobarip ulluisa 31-anni 2000-imi.
Ileqqoreqqusani § 5, imm. 1 aamma § 10 pkt. 7 kiisalu § 19, imm. 2
allanngortinneqarput imm. 3-lu peerneqarluni, Nuummi ataatsimeersuarnermi
ullormi apriilip ulluisa 21-anni 2011-mi.
§ 18. Imm. 2, ilaasortat 21 oktober 2015 Nuummi naapisinneqarneranni najuuttunik akuersissutigineqarallarpoq, sinerissamilu ilaasortat e-maillikkut saaffigineqartut amerlanersaat akuersillutik. Malittarisassaq taanna KA-ip Nuummi ataatsimeersuarnerani 12. november 2017, ataatsimeersuartunit atortuissanngortinneqarpoq.